Eesti, Läti ja Vene piirialad saavad tulu ühistest piiriülestest lahendustest

4. juunil Gatšinas, Venemaal toimunud ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi aastaüritus näitas ilmekalt programmi märkimisväärseid saavutusi turismi ja tehnoloogia ning inimestevahelise koostöö vallas. Nagu Läti Vabariigi keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi arenguinstrumentide osakonna juhata Iruma Kravele oma sõnavõtus märkis on programmi tegevus väga innukas ning Programmi ning projektide ürituste kalender näitab väga intensiivseid ettevõtmisi igal kuul. 18 projekti 50-st on oma kavandatud tegevused k.a. juuniks lõpule viinud.


Iruma Kravele, Läti Vabariigi keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi arenguinstrumentide osakonna juhataja esitlus  „Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi panus regioonide arengusse“.


Venemaa Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi rahvusvaheliste suhete, regioonidevahelise ja piiriülese koostöö edendamise  osakonna juhataja  Konstantin Shkredi sõnul on Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi ellu viimine  olnud edukas ning olulise tähtsusega on saavutused piiriülestes ühislahendustes  ning kogemustevahetus sotsiaalvaldkonnas. Projekt “Kohaliku omavalitsuse arengu toetamine tõstmaks maapiirkondade elukvaliteeti Lätis ja Venemaal“, mille raames teevad koostööd Läti ja Venemaa omavalitsused, on saanud erilise tunnustuse Vene Föderatsiooni presidendilt Vladimir Putinilt.


Leningradi oblasti välissuhete komitee esimehe Andry Minini sõnavõtus ja Eesti Siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo juhataja Margarita Golovko videopöördumises öeldu põhjal on programmi visiitkaardiks turismisektoris Venemaa ja Eesti vahel piirilinnad Narva-Ivangorod. Sellele lisandub „Via Hanseatica“ ja „Tour de Latgale and Pskov“ projektid, mis hõlmavad turismimarsruute ka Lätis.


Iga projekti tulemused ning eeskätt just need, mille raames panustatakse laste eluolu parandamisse, on suunatud meie tulevaste põlvkondade heaolusse, rõhutas Andry Minin. Aasta 2014 on Leningradi oblastis kuulutatud „Lapsepõlve aastaks“ ning vastavalt plenaarsessiooni teemale „Piiriülene koostöö tulevikkuvaatega - tulu lastele“ ning näitus „Lapsed projekti fookuses“ andsid informatiivse ning piltliku ülevaate 13 lastele suunatud toetatud projektist. 


Ühtekokku esitleti näitusel 20 projekti ning nende saavutusi. Näituse kataloog.

Ühise tehnilise sekretariaadi juhataja Unda Ozolina ettekanne „Laste temaatikaga seonduvate projektide tulemuste kapitaliseerimine“.

Konverentsi ning projektinäituse fotogalerii.

Projekti „Maastiku pärlid“ („Landscape pearls“) külastus Pavlovski paleesse ning parki  3. juunil 2014.a.

Ajaloolise suure kaskaadi avamine Pavlovski pargis  oli osa Programmi aastaüritusest.


Pavlovski pargi (pargi pindala ca`600 ha) suur kaskaad ehitati aastatel 1786-1787 arhitekt Charles Cameroni poolt ning oli algselt väike kosk, mis voolas mööda suuri ebaregulaarselt paigaldatud kive. Hiljem kujundati kosk ümber järgides itaalia stiili ning ehitati kõrgendusega sein ning balustraadiga vaateplatvorm  arhitekt Vincenzo Brenna poolt.
Suure kaskaadi esimesed rekonstrueerimistööd teostati aastal 1820. Teise maailmasõja ajal ei saanud kivikonstruktsioon tõsisemaid kahjustusi, kuid peamine maa-alune veetoru, mille kaudu vett juhiti, sai kahjustada.   1990. aastal läbi viidud uuring näitas, et veeleke on põhjustanud kiviseina erosiooni. 2007 aastal sai kahjustada ka balustraad. 

Nüüd, peale projekti „Maastiku pärlid“ raames läbi viidud rekonstrueerimistöid, on suur kaskaad taas oma täies ilus ja funktsioneerib esmakordselt alates 1850. aastast. Kivisein ja portaal restaureeriti, kahjustatud kivid asendati uutega, maa-alune veetoru ja balustraad taastati.


 
Pavlovski pargi suure kaskaadi avatseremoonia kõik fotod

Projekti portfoolio (inglise keeles)

Konverentsi päevakava lõppversioon (inglise keeles)