2012
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 ühise korraldusasutuse
2012 AASTA TOETUSTE TÖÖPROGRAMM
1. Põhilised õigusaktid ja rahastamisallikas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.oktoobri 2006 a. määrus (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta.
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 (edaspidi – Programm) kaasrahastus projektidele koosneb Euroopa Liidu, Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi panusest programmi vastavalt järgnevatele dokumentidele:
- Euroopa Komisjoni 17.detsembri 2008 a. otsus nr C (2008) 8332, millega võeti vastu Programm, mida rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest (eelarverida nr 19 08 02 01 ja 19 08 02 02);
- Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahel 18.novembril 2009 a. allkirjastatud rahastamiskokkulepe Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi rahastamise ja rakendamise kohta;
- Läti Vabariigi Regionaalarengu ja Kohaliku Omavalitsuse ministeeriumi, kes tegutseb ühise korraldusasutusena, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel 22.detsembril 2010 a. allkirjastatud kokkulepe Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 juhtimise ja haldamise kohta;
- Kokkulepe Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmile 2007-2013 Eesti Vabariigi poolse täiendava rahastuse juhtimise ja haldamise kohta.
2. Programmi eesmärgid, prioriteedid aastaks 2012 ning eeldatavad tulemused
Programmi strateegiline eesmärk on edendada ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Programmi konkreetne eesmärk on muuta laiem piiriala atraktiivseks kohaks nii selle elanikele kui ka ettevõtetele läbi elustandardi ja investeerimiskliima parendamiseks suunatud tegevuste.
Programm jaguneb kolmeks prioriteediks konkreetsete meetmetega:
Prioriteet I: Sotsiaalmajanduslik areng
Meede 1.1 Sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine ja ettevõtluse ning ettevõtlikkuse edendamine;
Meede 1.2 Transport, logistika ja kommunikatsioonilahendused;
Meede 1.3 Turismi arendamine.
Prioriteet II: Ühised väljakutsed
Meede 2.1 Ühised keskkonna- ja looduskaitsealased tegevused;
Meede 2.2 Ajaloo ja kultuuripärandi säilitamine, kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine;
Meede 2.3 Energiakasutuse parendamine ja taastuvenergia allikate edendamine.
Prioriteet III: Inimestevahelise koostöö edendamine
Meede 3.1 Kohaliku algatuse arendamine, kohalike ja regionaalsete võimuorganite haldussuutlikkuse tõstmine;
Meede 3.2 Koostöö kultuuri-, spordi-, hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.
Iga meede rakendatakse läbi eri tüüpi piiriüleste ühisprojektide, mille hulgas on teadus- ja innovatsioonitegevused, võrgustike arendamine, kogemuspõhine teadmiste edendamine, koolitus, teadlikkuse tõstmise kampaaniad jne. (üksikasjalik info on kättesaadav programmdokumendis ja juhendis toetuse taotlejatele).
Programm näeb ette kaht võimalust projektidele toetuse eraldamiseks:
Taotlusvoor (avatud või piiratud);
Otsene toetuse eraldamine (vaid suuremahulistele projektidele).
Programmi kaks taotlusvooru toimusid aastatel 2010-2012. Kõik kolm prioriteeti olid avatud projektitaotluste esitamiseks.
Esimese avatud taotlusvooru raames kiideti heaks 25 projekti ning nende elluviimist alustati 2011 lõpust - 2012 aasta algusest. Toetatud on I prioriteedi raames 9, II prioriteedi raames 7 ning III prioriteedi raames 9 projekti.
Toetatud projektid täidavad järgnevaid programmi väljundite indikaatoreid:
Infrastruktuuri objektid/teenused arendatud või renoveeritud (2);
Ühised algatused eesmärgiga suurendada programmiala ligipääsetavust (2);
Turismiinfrastruktuur arendatud (5);
Partnerluslepingud/ kokkulepped (7);
Välja töötatud ühised turismistrateegiad (5);
Uued loodusturismi/hooajalised turismitooted/teenused loodud (6);
Ühised ettevõtmised või informatsiooniteenused eesmärgiga tõsta programmiala atraktiivust (7);
Keskkonnaalased infrastruktuuriobjektid (4);
Väljatöötatud/testitud lahendused kaitsmaks keskkonda (4);
Ühised planeerimisalased tegevused/algatused (4);
Asutused, mis on kaasatud hariduse/ kultuuri/ spordi/ sotsiaal/ tervishoiu valdkondade projektidesse (8);
ja osaliselt täidab järgmisi väljundite indikaatoreid:
Ettevõtlustegevuste hulk, mis loodud põhinemaks kohalikel traditsioonidel, teadmistel ja traditsioonilistel oskustel (1);
Ajalooliste ja/või kultuuriliste taastatud paikade hulk (3);
Võrgustikud / lepingud, mis hõlmavad omavalitsusi, valitsusväliseid organisatsioone ja teisi ametiasutusi (1);
Ühised koolitused, seminarid, foorumid omavalitsustele, MTÜ-dele (1);
Pikaajaliste koostöösuhete eesmärgil sõlmitud partnerluslepetesse/ lepingutesse kaasatud juriidilised isikud (5).
Teine taotlusvoor on piiratud taotlusvoor. See viiakse ellu kahes etapis. Teise piiratud taotlusvooru raames esitasid taotlejad esimeses etapis nõutud projektikirjeldused tähtajaga 27.veebruar 2012. Täismahus taotlusvorm esitatakse teises etapis edukate taotlejate poolt, kes valiti välja esimeses etapis esitatud projektikirjelduste põhjal. Teise taotlusvooru projektide hindamise protsess ja väljavalimine on kavas lõpule viia 2012 sügiseks.
Suuremahulised projektid on strateegilise tähtsusega investeeringutele suunatud projektid, mis panustavad kogu piiriregiooni sotsiaalmajanduslikku arengusse ja omavad tugevat poliitilist toetust riiklikul tasandil; projektid, mis hõlmavad endas tööde, tegevuste ja teenuste kogumit, mis on kavandatud, et viia ellu kindlalt määratletud jagamatu funktsiooniga eesmärki, mis teenivad ühiseid huve piiriüleste investeeringute elluviimiseks. Suuremahulised projektid keskenduvad kahele prioriteedile (I ja II prioriteet).
6 suuremahulist projekti on välja valitud ja heakskiidetud ühise seirekomitee poolt; 5 projektitaotluse kokkuvõtvad kirjeldused on heakskiidetud Euroopa Komisjoni poolt. 5 suuremahulise projekti kohta on esitatud täismahus taotlus määratud tähtajaks 2.märts 2012. Eeldatav aeg esimese suuremahilise projekti toetuslepingu sõlmimiseks on 2012 a. suvi/sügis.
Suuremahuliste projektide peamised kavandatavad tegevused on:
Eesti Vabariiki ja Vene Föderatsiooni ühendava piiriülese tee rekonstrueerimine (19,1 km);
Veoautodele (3 ha) ja bussidele (0,5 ha) mõeldud parkimisalade rajamine Eesti ja Vene piirialal;
2 piiripunkti rekonstrueerimine - Eesti ja Vene piiril (Narva – Ivangorod), Läti ja Vene piiril (Vientuli – Brunishevo);
Jalakäijate silla ja tee rekonstrueerimine Eestis (Narva);
4 sadama infrastruktuuri arendamine Eestis (Peipsi järv);
6 heitveeseadme ehitustööd/ rekonstrueerimine Venemaal (Pihkva regioon);
Külastuskeskuse loomine Eestis (Narva kindluse püssirohukeldris);
Ivangorodi kindluse väikese püssirohuaida konserveerimis- ja rekonstrueerimistööd (Venemaa);
Turismiinfrastruktuuri arendamine Venemaal – Ivangorodi kindlus.
Toetatud projektid täidavad järgnevaid programmi väljundite indikaatoreid:
Väljaarendatud või renoveeritud infrastruktuuriobjektid/ -teenused (5);
Ühised algatused programmipiirkonna ligipääsetavuse suurendamiseks (4);
Väljaarendatud turismiinfrastruktuur (2);
Loodud uued loodus-/ sesoonse turismi tooted/teenused (2);
Ühisüritused või infoteenused programmipiirkonna atraktiivsuse suurendamiseks (3);
Keskkonnaalased infrastruktuuriobjektid (1);
Taastatud ajaloo- ja/või kultuuriobjektid (1).
3. Abikõlblikkuse tingimused
Võttes arvesse, et esimese taotlusvooru projektid on juba välja valitud, kehtivad järgnevad abikõlblikkuse tingimused teise piiratud taotlusvoorule.
Taotlejad ja projektipartnerid, kes võtavad osa taotlusvoorust, peavad asuma (omama juriidilist aadressi) programmipiirkonnas. Kuni 20% programmist eraldatavatest vahenditest võib kasutada Eesti Vabariigis ja Läti Vabariigis lähipiirkondadest pärit projektipartnerite kulutuste rahastamiseks. Kui projekti elluviimiseks ja programmipiirkonna hüvanguks on vajalik, võib põhjendatud juhtudel kuni 10% projekti kogueelarvest kulutada projekti „pehmete“ tegevuste teostamiseks väljaspool programmipiirkonda. Rakenduseeskirja artikli 40 kohaselt peab igasse projekti olema kaasatud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks projektipartner peab asuma ühe liikmesriigi programmipiirkonnas ja vähemalt üks projektipartner Vene Föderatsiooni programmipiirkonnas.
Suuremahulised projektid valitakse välja ja sõlmitakse toetuslepingud väljaspool avatud taotlusvoore. Täiendavaid suuremahulisi projekte, lisaks juba esitatutele, ei valita. Igasse suuremahulisse projekti peab olema kaasatud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks peab olema Eestist ja/või Lätist ning vähemalt üks projektipartner Vene Föderatsioonist. Kõik suuremahulise projekti tegevused peavad toimuma programmipiirkonnas. 20%-line piirang, mis on kehtestatud Eesti ja Läti lähipiirkondadest pärit partneritele tekkinud kulutuste hüvitamiseks, ei ole suuremahuliste projektide taotlejate ja partnerite puhul kohaldatav. Eraõiguslikud isikud võivad osaleda projektis piiranguga programmi poolseks kaasfinantseeringuks.
Programmis võivad osaleda eri tüüpi organisatsioonid: riiklikud, regionaalsed või kohalikud võimuorganid, nende assotsiatsioonid/liidud, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused, valitsusvälised organisatsioonid ja teised mittetulundusühendused, haridusasutused, samuti teatavat liiki väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (kes võivad osaleda avatud/piiratud taotlusvoorus prioriteedi I raames) ning eraõiguslikud isikud (kes võivad osaleda suuremahulistes projektides prioriteedi 1 ja 2 raames). Abikõlblike partnerite täpsema määratluse leiab programmdokumendist ja juhendist toetuse taotlejatele.
4. Valiku- ja hindamiskriteeriumid
Projektitaotluste hindamine viiakse läbi vastavalt:
- programmdokumendile;
- juhendile toetuse taotlejatele;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.oktoobri 2006 a määrusele nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta;
- Euroopa Komisjoni 9.augusti 2007 a määrusele (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad;
- protseduuridele, mis on kehtestatud Euroopa ühenduse üldeelarvest välistegevuse raames rahastatavate lepingute sõlmimise korda käsitlevas praktilises juhendis.
5. Programmi rahastuse maksimaalne määr
Programmivahendite rahastuse maksimaalne määr võib olla kuni 90% projekti tegevuste abikõlblikest kogukuludest.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, mis on osutunud väljavalituks avatud ja piiratud taotlusvoorude raames, võib programmivahenditest rahastuse määr olla kuni 50% vastava väike- ja keskmise suurusega ettevõtte abikõlblikest kogukuludest projektis.
Eraõiguslike isikute osalemise puhul suuremahulistes projektides on maksimaalseks programmi poolseks toetuse määraks 50% vastava Eestist ja Lätist pärit projektipartneri ning 90% vastava Vene Föderatsioonist pärit projektipartneri abikõlblikest kogukuludest projektis.
6. Taotlusvoorude ajakava
2012 aastal ei ole kavas täiendavaid taotlusvoorusid korraldada.
Teise taotlusvooru projektikirjelduste hindamine ja välja valimine ning täismahus taotluste esitamiseks kutsete edastamine on kavas juuniks 2012.
Kavandatav tähtaeg täismahus projektitaotluste esitamiseks on august 2012.
Täismahus projektide hindamise ja projektide välja valimise kavandatud tähtaeg on november 2012.
Suuremahuliste projektide täismahus taotlusvormide esitamise tähtaeg on 2.märts 2012. Taotlejate poolt täismahus esitatud taotlused on hinnatud, ühise seirekomitee otsus on ettevalmistatud ning heakskiidetud taotlused on esitatud Euroopa Komisjonile heakskiidu saamiseks 2012 aasta II kvartalis. Toetuslepingud on planeeritud allkirjastada ja suuremahuliste projektide elluviimist alustada 2012 aasta II-III kvartalis.
7. Taotlusvoorude indikatiivne rahaline maht
Teises taotlusvoorus programmi poolt eraldatav indikatiivne summa on 6 014 639 EUR.
Programmist eraldatav rahastus suuremahulistele projektidele on 26 096 744 EUR. Täiendava kaasrahastusena on ettenähtud 9 081 558 EUR Eesti riigi eelarvest.