2011 aasta toetuste tööprogramm

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 ühise korraldusasutuse
2011 AASTA TOETUSTE TÖÖPROGRAMM

Kinnitatud ühise seisekomitee poolt
6. aprillil 2011.a

 1. Põhilised õigusaktid ja rahastamisallikas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006.a määrus (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta;

Euroopa Komisjoni 17. detsembri 2008 otsus nr C(2008)8332, millega võeti vastu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm aastateks 2007–2013 (edaspidi - Programm); Rahastatud Euroopa Ühenduse vahenditest (eelarverida nr 19 08 02 01 ja 19 08 02 02);

Vene Föderatsiooni valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahel 18. novembril 2009.a allkirjastatud rahastamiskokkulepe Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi rahastamise ja rakendamise kohta;

Läti Vabariigi Regionaalarengu ja Kohaliku Omavalitsuse ministeeriumi, kes tegutseb ühise korraldusasutusena, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel 22. detsembril 2010.a allkirjastatud kokkulepe Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 juhtimise ja haldamise kohta.

2. Programmi eesmärgid, prioriteedid aastaks 2011 ning oodatavad tulemused

Programmi strateegiline eesmärk on edendada ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi konkreetne eesmärk on muuta laiem piiriala atraktiivseks kohaks nii selle elanikele kui ka ettevõtetele läbi elustandardi ja investeerimiskliima parendamiseks suunatud tegevuste.

Avatud taotlusvoor keskendub programmi kõigil kolmel prioriteedil ja kaheksal seotud meetmel:

Prioriteet I: Sotsiaalmajanduslik areng
Meede 1.1 Sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine ja ettevõtluse ning ettevõtlikkuse edendamine;
Meede 1.2 Transport, logistika ja kommunikatsioonilahendused;
Meede 1.3 Turismi arendamine.

Prioriteet II: Ühised väljakutsed
Meede 2.1 Ühised keskkonna- ja looduskaitsealased tegevused;
Meede 2.2 Ajaloo ja kultuuripärandi säilitamine, kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine;
Meede 2.3 Energiakasutuse parendamine ja taastuvenergia allikate edendamine.

Prioriteet III: Inimestevahelise koostöö edendamine
Meede 3.1 Kohaliku algatuse arendamine, kohalike ja regionaalsete võimuorganite haldussuutlikkuse tõstmine;
Meede 3.2 Koostöö kultuuri-, spordi-, hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.

Suuremahulised projektid keskenduvad kahel prioriteedil ja viiel seotud meetmel:

Prioriteet I: Sotsiaalmajanduslik areng
Meede 1.1 Sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine ja ettevõtluse ning ettevõtlikkuse edendamine;
Meede 1.2 Transport, logistika ja kommunikatsioonilahendused;
Meede 1.3 Turismi arendamine.

Prioriteet II: Ühised väljakutsed
Meede 2.1 Ühised keskkonna- ja looduskaitsealased tegevused;
Meede 2.2 Ajaloo ja kultuuripärandi säilitamine, kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine.
 
Iga meede rakendatakse läbi eri tüüpi piiriüleste ühisprojektide, mille hulgas on teadus- ja innovatsioonitegevused, võrgustike arendamine, kogemuspõhine  teadmiste edendamine, koolitus, teadlikkuse tõstmise kampaaniad jne. (üksikasjalik info on kättesaadav Programmidokumendis ja juhendis toetuse taotlejatele).

3. Abikõlblikkuse tingimused

Taotlejad ja projektiparterid, kes võtavad osa avatud taotlusvoorust, peavad asuma (omama juriidilist aadressi) programmipiirkonnas. Kuni 20% programmist eraldatavatest vahenditest võib kasutada Eesti Vabariigis ja Läti Vabariigis lähipiirkondadest pärit projektipartnerite kulutuste rahastamiseks. Kui projekti elluviimiseks ja programmipiirkonna hüvanguks on vajalik, võib põhjendatud juhtudel kuni 10% projekti kogueelarvest kulutada projekti „pehmete” tegevuste teostamiseks väljaspool programmipiirkonda. Rakenduseeskirja artikli 40 kohaselt peab igasse projekti olema kaasatud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks projektipartner peab asuma ühe liikmesriigi programmipiirkonnas ja vähemalt üks projektipartner Vene Föderatsiooni programmipiirkonnas.

Igasse suuremahulisse projekti peab olema kaasatud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks projektipartner peab olema Eestist ja/või Lätist ning vähemalt üks projektipartner Vene Föderatsioonist, kuid kõik suuremahulise projekti tegevused peavad toimuma programmipiirkonnas. 20%-line piirang, mis on kehtestatud Eesti ja Läti lähipiirkondadest pärit partneritele tekkinud kulutuste hüvitamiseks, ei ole suuremahuliste projektide taotlejatele ja projektipartneritele kohaldatav.

Programmis saavad osaleda eri tüüpi organisatsioonid: riiklikud, regionaalsed või kohalikud võimuorganid, nende assotsiatsioonid/liidud, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused ja nende assotsiatsioonid/liidud, valitsusvälised organisatsioonid ja teised mittetulundusühendused, haridusasutused, samuti teatavat liiki väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (kes võivad osaleda ainult avatud taotlusvoorus prioriteedi 1 raames) ning eraõiguslikud juriidilised isikud (kes võivad osaleda suuremahulistes projektides prioriteedi 1 ja 2 raames). Abikõlblike partnerite täpsema määratluse leiab Programmidokumendist ja juhendist toetuse taotlejatele.  

4. Valiku- ja hindamiskriteeriumid

Hindamine viiakse läbi vastavalt:
   - Programmidokumendile;
   - Juhendile toetuse taotlejale; 
   - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006.a määrusele (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta;
   - Komisjoni 9. augusti 2007.a määrusele (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad;
   - Protseduuridele, mis on kehtestatud Euroopa ühenduse üldeelarvest välistegevuse raames rahastatavate lepingute sõlmimise korda käsitlevas praktilises juhendis.

5. Euroopa Ühenduse rahastuse maksimaalne määr

Programmivahendite rahastuse määr võib olla kuni 90% projekti tegevuste abikõlblikest kogukuludest.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, mis on osutunud valituks avatud taotlusvooru raames, võib programmivahendite rahastuse määr olla kuni 50% vastava väike- ja keskmise suurusega ettevõtte abikõlblikest kogukuludest projektis.

Juhul kui suuremahulises projektis osalevad eraõiguslikud juriidilised isikud, on maksimaalseks programmi poolseks toetuse määraks 50% vastava Eestist ja Lätist pärit projektipartneri ning 90% vastava Vene Föderatsioonist pärit projektipartneri abikõlblikest kogukuludest projektis.

6. Taotlusvoorude ajakava

Teise taotlusvooru oodatav avanemise tähtaeg on 2011.a IV kvartal, kuid see sõltub esimese taotlusvooru tulemustest.

Taotlusvooru avanemise täpne kuupäev avaldatakse Programmi koduleheküljel: www.estlatrus.eu.

Suuremahuliste projektide valiku kohta on otsuse vastuvõtmise oodatav tähtaeg 2011.a IV kvartal.

7. Taotlusvoorude indikatiivne summa

Teises taotlusvoorus on programmist eraldatav indikatiivne summa 7 500 000 eurot, kuid selles osas langetab otsuse programmi ühine seirekomitee esimese taotlusvooru tulemuste põhjal.
Programmist eraldatakse suuremahulistele projektidele 30% programmi eelarvest, mis on 19 105 119 eurot. Täiendav finantseering on võimalik Eesti riigi eelarvest ning kaasfinantseering Vene Föderatsioonist nendele projektidele, milles osalevad partnerid Eestist ja/või Venemaalt.